Lamekatuse ehituskvaliteedist

Lamekatuste ehitus ja renoveerimistöödel esineb võib esineda mitmeid olukordi, kus kvaliteedivead jäävad märkamatuks. Töömehe ja ettevõtte töösse suhtumine võib mõjutada paljudel juhtudel ehitatava katuse eluiga. Järgnevas artiklis selgitan, millest sõltub, kas ehitatav/renoveeritav lamekatus kestab 10-15 aastat või on katuse eluiga 30+ aastat. Juhin tähelepanu sagedamini esinevatele kvaliteedivigadele, selgitan, milliseid töövõtteid ja lahendusi neis situatsioonides kasutame. Artikli kirjutamise aluseks on olnud Soomes kehtivad ehituslikud normid, üldtunnustatud töövõtted ja Soome katuseliidu väljaanne “Toimivat Katot 2013”.

Autor: Kaspar Oit

Lamekatuse eluiga ja kattematerjali valik

Lamekatuse kalded ja ehituslikud lahendusedEestis on läbi aegade puudunud korralik regulatsioon lamekatuste ehituseks ja uurimislaborid, kus testitaks katusematerjale. Lihtsaim viis on vaadata Soome poole, lisaks on soomlastel selles valdkonnas oluliselt pikaajalisemad ning laialdasemad kogemused. Nõuded katusekatte materjalile sõltuvad katuse kaldest, kalded liigitatakse VE20, VE40, VE80, VE80OR. VE20 tähendab, et katuse kalle on 5 cm jooksva meetri kohta, V80 on 1,25 cm jm kohta, VE80OR tähistab, et tegu on koormatava/käidava pinnaga. Katusekattematerjalid liigitatakse tooteklassidesse TL1-TL4, vastavasse tooteklassi kinnitatakse toode kümnete laboritestide alusel. VE20, VE40 või järsema kalde puhul võib kasutada ühekihilist materjali, mis on kõrgete kvaliteedinäitajatega ja on määratud tooteklassi TL1, ülejäänud juhtudel peaks kate olema kahekihiline, koormatavate või käidavate pindade puhul kolmekihiline.

Eesti lamekatuste ehitajad eiravad neid nõudmisi tihti, esiteks kasutatakse materjale, mis ei vasta kõnealuste tooteklassi nõuetele. Teiseks kasutatakse nii katuste ehitusel, kui ka renoveerimisel ühekihilist materjali. Ühekihilise kattematerjali kasutamise eelduseks on, et materjal kuulub TL1 tooteklassi ja katuse kalle on 1:40 või järsem, olulisel osal lamekatustest sh renoveeritavatel vene ajal ehitatud katustel on kalle liiga väike. Kohati ei saa lamekatuste ehitajad isegi aru, mis mõte on kahekihilisel kattel, öeldakse, milleks seda kahte kihti, ühe kihiga saavutatakse veekindlus, topelt veekindlus, milleks… Jah, võib juhtuda, et kahekihilise rullmaterjali kasutamisel, kui pealiskiht lekib (vesi pääseb kahe kihi vahele) viga avastatakse, kõrvaldatakse, klient pääseb siseruumide remondist, soojustusmaterjalide vahetuse jne kulutustest. Tegelikult ei ole aga kahekihiliselt katmise peamiseks põhjuseks topeltkaitse. Bituumenrullmaterjalid kannatavad veega kokkupuudet ilmselt sadu aastaid, rullmaterjal aegub tänu soojale, külmale, lumele, jääle, päikesele – jätkuvale keskkonnatingimuste muutumisele.

Peamised omadused, millest sõltub rullmaterjali vastupidavus on painduvus(ennekõike külmadess tingimustes) ja materjali tugevus, vastupidavus piki/põiki suunal tõmbel. Esimene sõltub ainelisest kvaliteedist, teine kasutatavast tugikangast. Pidevalt muutuvas keskkonnas olev materjal paisub, tõmbub kokku, talub venitust soojas, külmas, päikesekuumust. Lõpptulemusena materjal väsib, kaotab tugevuse, elastsuse, muutub rabedaks, murdub ja tekivad lekkekohad. Kahekihilise materjali paigaldusel keevitatakse alus- ja pealiskiht omavahel kokku ning nad moodustavad terviku. Aluskihi peamine funktsioon on kaitsta pealmist kihti ilmastikutingimustega kaasneva ainelise väsituse eest, tänu millele pikeneb olulisel määral pealiskihi eluiga. Madala kvaliteediga materjalide kasutamise ja valede ehituslike lahenduste tõttu on paljude Eestis ehitatud lamekatuste eluiga vaid 10–15 aastat, harvem 20+ aastat. Korralikult ehitatud lamekatus peaks vastu pidama aga 30 või rohkemgi aastat.

Loetlen neli tähtsaimat punkti, mida peaks järgima, kui sooviks on kaua kestva lamekatuse ehitus/renoveerimine:
1. Katke madalakaldelised lamekatused kahekihilise materjaliga(ka suuremate kallete puhul soovitatakse Soome ehitusnormide järgi kahe- mitte ühekihilist katet).
2. Kasutage kvaliteetseid materjale, mis on Soome VTT labori poolt serfitseeritud nõutavast tooteklassist lähtuvalt, näiteks kaubamärgid: Katepal, Icopal, Tehnoelast, Unifleks. Artiklis keskendun SBS bituumen kattematerjalidele, kuid kauakestvad on ka PVC kattematerjalid.
3. Katus peab olema tervikuna toimivalt, kvaliteetselt lahendatud (konstruktsioon, aurutõke, soojustamine, tuulutus, sõlmlahendused, äravool jne).
4. Lamekatus on “käsitöö”, kus palju sõltub töömehe oskustest, hoolikusest ja tahtest tööd korralikult teostada, sh juhtivtöötajatest, kes peaksid jälgima ja nõudma töömeestelt vastavat kvaliteeditaset. Mitmed vead võivad ka olla varjatud vead, töömehed võivad ka teadlikult mitte järgida kvaliteedinõudeid eesmärgil saada tükitöö lühema aja jooksul tehtud. Olge ettevaatlikud töövõtja valikuga.

Edasises artiklis toon välja mõningaid olukordi, kus esineb tihti vigu, selgitan, kuidas peaks neis olukordades töö olema teostatud kvaliteetselt ehitatud lamekatusel.

Lisainformatsioon:
Katuse kalded ja materjali tooteklassid
Toimivat katot 2013(soome keeles)

Lamekatuse lammutus

Lamekatuse lammutusNõukaaegsetele katustel paigaldati kattematerjal rohkemates kihtides kui tänapäeval, halva vastupidavuse tõttu renoveeriti katuseid tihti lisades täiendavaid kattematerjali kihte. Kaasaegsete materjalidega renoveerimistöödel on veelgi kattematerjalide kogupaksus kasvanud. Esineb lamekatuseid, kus kattematerjali paksus jääb 100-200mm vahemikku, lisaks esineb katuseid, kus alumised materjalikihid on vettinud. Hoolimatult kaetakse ka vettinud katuseid täiendavate kihtidega. Tänu valesti teostatud renoveerimistöödele on mitmed katused ületanud või ületamas nõuetekohase kattematerjali raskuse. Soovitame antud küsimuses konsulteerida ekspertidega, renoveerida katus ilma, et alumised kihid võiksid olla kahjulikud renoveeritava katuse kvaliteedile või ohustada ülejäänud hoonet. Uusehitistel eksitakse seonduvalt aluskihi paigaldus meetodiga. Aluskiht paigaldatakse hea nakkega pindadel täispind keevitusega, tänu millele on hilisem katematerjali vahetus keeruline ja töömahukas. Täispind kinnitus ei ole sobiv puitpindadel, kuna puit “mängib”, aluspinna ehitusel kasutatud materjalides võib leiduda niiskust, mis hilisemalt eraldub. Lahendus võib olla situatsioonist sõltuv, kuid üldjuhul peaks aluskiht olema hea nakkega pindadel paigaldatud nn. punkt-vuuk keevitus meetodiga.

Aurutõke paigaldus

aurutõkke paigaldus lamekatuselPildil aurutõkke paigaldus sulabituumeniga. Aurutõkke eesmärk on kaitsta soojustus- ja kattematerjali siseruumidest, betoonist või kergkruusast aurustuva niiskuse eest. Kohati paigaldatakse aurutõkkekiht madalamate kvaliteedinõuete järgi kui pinnakihid, tegelikult ei ole see õige suhtumine. Pinnasekatte materjalid tüübeldatakse läbi villa ja aurutõkke katuse aluspinda. Aurutõkke materjali tehakse suur hulk auke. Vaid kvaliteetselt paigaldatud aurutõke minimiseerib siseruumide niiskuselekked, mida tekitavad tüübeldusaugud. Läbiviigukohad vormistatakse ülespööretega või kasutatakse vastavaid tihendeid. Halvasti paigaldatud aurutõke võib tekitada kondentsvee lekkeprobleeme, võib kaasneda negatiivne mõju soojustus- ja pinnasekattematerjalidele.

Katuse soojustamine

Lamekatuse soojustaminePildil on nähtaval 400mm soojustusmaterjali, lamellvilla ja põhjakihi rullmaterjali paigaldus. Villatööde puhul on oluline, et villad paigaldatakse sammus, erinevate kihtide villaplaatide liited ei tohiks asetseda kohakuti. Vältida tuleks võimalikke külmasildade teket üldpinnal, servades, läbiviikude juures. Eestis kasutatakse lamekatuste soojustamisel tihti vahtpolüstürooli, Soomes katusevilla. Katusevill on õigem valik, kuna vahtpolüstürool deformeerub(materjal tõmbab aja jooksul kokku ja tekivad külmasillad). Isegi kui vahtpolüstürooli kasutada siis peaks materjal enne kasutamist seisma 2-3 kuud, selle aja jooksul jõuab toimuda oluline osa deformeerumisest. Tihti paigaldatakse aga vahtpolüstürool piltlikult öeldes ahjusoojana.  Probleemi vähendamiseks liimitakse plaatide servad omavahel kokku montaazivahuga, sel on aga oopis vastupidine tulemus. Montaazvaht ei ole sedavõrd tugev, et võiks takistada soojustusplaatide kokkutõmmet, liimimise tulemusel osad plaadid jäävad liimituks, teistesse kohtadesse kohtadesse tulevad väiksemate hajutatud külmasildade asemel veelgi suuremad vahed/külmasillad. Tõsi, hinnas on vahe, kuid ehituslikus mõttes oleks parim soovitus vahtpolüstüreeni asemel katusevilla kasutamine.

Katusekalded

villakatuse ehitus(kergkruusaga katusekallete tegemine)Pildil nähtaval kergkruusaga katusekallete loomine soojustusmaterjalile, tuulutussoontega lamellvill paigaldatakse peale kallete valmimist. Kui katuse aluskonstruktsiooniga ei looda katusele kaldeid tehakse need kergkruusaga või eritellimusena kaldu saetud soojustusmaterjalidega. Väiksemaid loike(mida põhjustavad rullmaterjali ülekatted) võib lamekatustel esineda, suuremaid aga uuel katusel ei tohiks olla.

Rullmaterjali keevitamine

1381465_600017533366773_385269782_nRullmaterjali keevitamisel valutatakse materjali vuugist välja nn. pigi joon. Pigi joon annab märku, et materjali vuuk on täislaiuses kokku sulatatud. Pigi joon peaks jääma vahemikku 0,5-2cm. Korralikult teostatud töö puhul on pööratud tähelepanu ka töö välimusele. Pigi joon ei tohiks ära kaduda ega olla liiga lai, lõiked on viisakad. Materjali pinnasel ei tohiks olla läbiastumise jägi või teisi musta värvi pindu(kivikild puiste kaitseb rullmaterjali UV-kiirguse eest). Tehasevuugi ülekate on 100mm, teised rullmaterjali liitekohad 150mm. Katuste uusehitusel on enamikel juhtudel(ka tugeva aluspinna korral) vajalik aluskattematerjali mehhaaniline kinnitus.Rullmaterjal peab alati olema korralikult keevitatud täislaiuses, välja arvatud juhul, kui on tegu esimese aluskatte kihiga, mis kinnitub tugevale, hästi nakkuvale aluspinnale(sel juhul peaks kasutama punkt-vuuk keevitusmeetodit ja mehhaanilisi rullmaterjali kinnitusvahendeid).

Bituumen rullmaterjali keevitatakse Eestis tihti vuugirulliga. Vuugirulli kasutamisel antakse kõigepealt kuumust materjalile osalises laiuses, eraldiseisvalt keevitatakse kinni vuuk. Sellise paigaldusmeetodi korral jääb paigaldatav materjal osaliselt lahtiseks ja pinnad liimitakse omavahel madalamat temperatuuri kasutades. Katuse parima eluea tagamiseks on vajalik alus- ja pealiskihi vaheline tugev kontakt, materjalid peaksid kokku sulades moodustama terviku. Õige paigaldusmeetodi korral kuumutatakse materjali ja aluspinda kogu paigaldatava rullmaterjali laiuses. Kuna materjalirull on raske tekib rullitava materjali ette nö pigilaine, sulanud pigi laine loob ideaalse materjalide vahelise kontakti. Kuna vuugrulli töömeetodit kasutades ei anta kattematerjalile maksimaalset eluiga on kõnealune paigaldusmeetod Soomes keelatud.

Ülespöörded lamekatusel

servatostedPildil oleva parapeti aluskihi ülespöörded on paigaldatud sulabituumeniga(mitte keevitusmeetodiga). Ülemisel pildil näha olev kvaliteet on üsna tihti esinev. Alumise pildi kvaliteet saavutatakse õigete töövõtete kasutamisel. Aluskihi ülespöörete puhul on esmatähtis, et ülekatted oleksid normikohased ja et kasutatav materjal oleks korralikult aluspinna küljes kinni(sh nurgakohad). Katuse ja vertikaalpindade liitekohta peaks olema paigaldatud kolmnurkliist, mis teeb nurgakoha ülemineku sujuvamaks. Üldjuhul see ei ole vajalik, kuid ebakindlamates situatsioonides peaks kasutama ülaservas mehhaanilist kinnitust. Ülespöörde minimaalne kõrgus peaks olema 300mm, pealiskiht +100mm ehk 400mm. Betoon vms aluspinnad peaksid olema eelnevalt kaetud praimeriga.

Tihti teostatakse Eestis ülespöörded vertikaalpindadele ühekihilise kattematerjaliga. Sellist tegevust soodustab hinnakonkurents ja räägitakse nakkeprobleemidest teatavate aluspindade puhul. Tegelikult ei ole aga tegu nakkeprobleemidega, probleemid, mida silmas peetakse on töövõtetest sõltuvad. Olen kohanud mitmeid katuseid, kus horisontaalpinna kattematerjaliga ei ole probleeme aga vertikaalpindade kattematerjal on aegunud ja hakanud rebenema. Põhjuseks on ühekihilise rullmaterjali kasutamine vertikaalpindadel. Ei ole õige ehitada katust selliselt, et teised katuseosad aeguvad kiirema tempoga, kui kattematerjal katuse põhiosas.

 

Plekkdetailid lamekatusel

Plekkide paigaldus lamekatustelLekkeprobleemid võivad olla tihti seotud lamekatustel kasutatavate plekkdetailidega, mis puuduvad või ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. Üldjuhul peaks rullmaterjaliga kaetud pind liituma servades plekkdetailidega, need võivad olla nn veeninaplekid, seinaplekid, parapetiplekid või muud erisituatsioonides kasutatavad liiteplekid(vt. joonis). Veeninaplekk peaks olema paigaldatud aluskattematerjali peale, kruvid paigaldatakse sik-sakis pleki katusepoolsele osale, kruvidele ja ülemineku kohale keevitatakse rullmaterjalist tugevdusriba. Pekkide ülekate peaks olema 50mm, puit aluspinna suhtes peaks olema distants u. 30mm, pealiskihi rullmaterjal kinnitatakse nurgani või jäetakse väike distants. Oluline on, et rullmaterjal oleks pleki küljes korralikult kinni, juhiste järgi teostatud töö korral ei ole vajalik plekiliidete hermetiseerimine, lisaturvalisuse eesmärgil võib seda siiski teha. Vertikaalosa tuleks neetida ja/või kinnitada katusekruvidega täiendavaks fikseerimiseks sõltuvalt sõlmelahendusest. Nn. seinaplekki ei tohiks paigaldada lihtsalt tüüblitega, hermetiseeritud ülaservaga, sõltuvalt hermeetikust võivad nad välitingimustes isegi 2-3 aastaga aeguda ja sõlm ei ole enam veekindel. Seinaplekk peaks olema paigaldatud freesitud soonde, mis täidetakse eelnevalt välitingimustesse sobiva hermeetikuga. Parapetiplekke ei tohiks paigaldada lihtviisil katusekruvidega hermetiseerides liitekohad. Lisaks teistele ilmastikutingimustele mõjutab parapetiplekke rohkemal määral tuul(plekid liiguvad teataval määral). Hermeetikuga vormistatud liitekohad võivad hakata vett läbi laskma juba mõne aastaga. Isegi kui pleki all olev rullmaterjal on viidud üle parapetiserva pääseb liitekohast lekkiv vesi kruviaugu kaudu katuse aluskonstruktsioonidesse. Et vältida võimalikke parapetisõlme lekkeid peaks parapetiplekid olema paigaldatud topeltvalts meetodiga.

Kui katuse servas on koht, mida peaks kaitsma vee eest, näiteks tuulutusava, siis peaks olema pealiskihi rullmaterjal paigaldatud selliselt, et rullmaterjal ulatub tuulutusavast allapoole. Selline lahendus välistab vee pääsemise katuse aluskonstruktsioonide vahele katuse üleujutuse korral. Sevra- või parapetiplekk peaks ulatuma tuulutusavast 70mm allapoole, et tuul ei saaks puhuda lund või vett katuse aluskonstruktsioonide vahele, vajadusel paigaldatakse lisakaitseks veel seina külge spetsiaalne tormiplekk.

Hermeetikuid on ettenähtud kasutada seinapleki ja ka tormipleki paigaldusel lisaturvalisuse eesmärgil, neid kasutatakse ka avariitöödel. Kapitaalsetel katusetöödel, mille eesmärk on pikaajaline kestvus on sõlmed lahendatavad ja peaksid olema selliselt lahendatud, et hermeetikuid ei kasutata katuse veekindluse tagamise eesmärgil. Rullmaterjal peaks tagama lamekatusel veekindluse plekkdetaile kasutatakse ennekõike sõlmede kestvuse ja ohukohtades lisaturvalisuse tagamise eesmärgil.

Katusekaev

katusekaevu paigaldusKatusekaevu võiks nimetada tähtsaimaks kohaks katusel. Kaevu tegemisel kasutatakse kahte tugevduslappi, esimene kinnitatakse kaevu alla, mille külge kinnitatakse kaev. Kaevu all peaks olema tugev pind(villakatustel kasutatakse eraldi vineeritükki), mille külge saab kaevu mehhaaniliselt kinnitada. Seejärel paigaldatakse põhjakihi ja pinnakihi lapp, millede peale lähevad vastavate kihile pinnaselt tuleva kattematerjali otsad. Kaev peaks asetsema ruudus, mis on muust katusepinnast 2cm madalamal. Kõik ülekatted peaksid jääma selle süvendi sisse, sellise lahendusega välditakse loikude teket ja prahi kogunemist kaevude ümber.

Alarõhutuulutid

20131106_105403Alarõhutuulutid paigaldatakse katustele tuulutussüsteemi loomise eesmärgil. Üldjuhul on tegu villakatustega, kus tuuluti on ühendatud villas olevate tuulutussoonte ja tuulutuskanalitega. Alarõhutuuluti kinnitatakse sulabituumen või keevitusmeetodil põhjakatte kihile, tuuluti jalale paigaldatakse tugevduslapp, mis on igast küljest 150mm laiem kui tuuluti taldmik. Lapis olev auk on ligikaudselt 50mm suurem kui tuuluti juurekoht. Pinnakihis olev auk on 5-10mm laiem juurekohast. Pinnamaterjali paigaldamisel surutakse sulabituumen tekkinud vahesse. Töövõte on oluline kuna vahesse koguneb vesi, külmumise ja sulamise käigus võib jää paisutada kattematerjali tuuluti küljest lahti. Eestis üldjuhul venitatakse rullmaterjal tuuluti juurekoha ümber. Sellise paigaldusviisi korral ei saa liitekoht piisavalt kuumust, aastate möödudes tuleb rullmaterjal tuuluti taldmiku küljest lahti ja vesi pääseb katuse kattematerjali alla. Toruläbiviikude korral kasutatakse spetsiaalset “kummitihendit”, mis ülaservast kinnitatakse vastava klambriga, ülejäänud töövõtted peaksid olema samad.

Pealiskihi ülespöörded lamekatusel

Pealiskihi servatõstedKorralikult paigaldatud põhjakihi ülespöörded on eelduseks korrektsete pealiskihit ülespöörete tegemisel. Rullmaterjal on korralikult kinni aluspinnal(sh nurga kohad), tehasevuugi ülekate on 100mm, teised rullmaterjali liitekohad 150mm. Pigi on vuukidest välja valutatud nagu katuse horisontaalpindadelgi, üldpilt on viisakas. Rullmaterjali ülaserv kinnitatakse mehhaaniliselt, kui on oht, et materjal ei püsi vertikaalpinnal. Kivist aluspindade korral tuleks olla ettevaatlik mehhaanilise kinnitusmeetodiga kuna puurimisega kaasnevad mikropraod, võivad teatavate lahenduste korral osutuda hilisemalt lekkekohtadeks.

Läbiviigud lamekatustel

katuse läbiviikLäbiviikude katmisel rullmaterjaliga on olulisimad kohad nurgad. Nurgakohas on kahel materjalitükil kokkupuutepinda ühe kihi kohta vaid 5mm. Nurgad peaksid olema korralikult kinni, bituumen peaks olema vuugist välja valutatud ja tööjälg viisakas. Üldjuhul on läbiviikudel vajalikud “seinaplekid” või “mütsid”.

Katuse remont ja parandus – ehitusvead

2012-09-10-054Olen korduvalt kuulnud ja ka näinud, et leidub töömehi, kes aja säästmise nimel keevitavad kattematerjalil kinni vaid vuugi või ei anna piisavalt kuumust rullmaterjali keevitamisel. Olen ka kuulnud, et töödejuhatajad käsivad töötajatel vähem kuuma anda gaasi säästmise eesmärgil. Selline käitumine on täiesti lubamatu, rullmaterjal peab tuld saama ja aluspinna küljes kinni olema kogu materjali laiuses. Halb kontakt aluspinnaga võib põhjustada materjalinihkeid, hilisemaid lekkeid, tuul võib kattematerjali ära viia jne. Kõrvaloleval pildil on näha katus, kus rullmaterjal ei ole aluspinna küljes kinni, lisaks ei ole vuugid õigesti kinni keevitatud.

 

 

Katuse remont ja parandusVeel üks pilt katusest, kus on probleemiks rullmaterjali ja aluspinna vaheline kontakt. Vältigem ebakindlaid töövõtjaid, sellised vead tulevad esile alles peale garantiiaja möödumist ja hilisem katuse remont läheb üle kahe korra kallimaks kui algne tööde maksumus.

Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustamine

sokli hüdroisolatsioon ja soojustamineAluskatte rullmaterjali kasutatakse ka sokli hüdroisolatsiooni töödel. Kõnealuse töö juures kaetakse aluspind praimeriga, rullmaterjal keevitatakse pinnale, vajadusel paigaldatakse valmispinnale sokli soojustusmaterjal. Oluline on, et aluspind oleks piisavalt tasane, rullmaterjal peaks korralikult aluspinna küljes kinni olema, pigijoon valutatakse välja nii vuugist, kui hüdroisolatsiooni ülaservast. Soojustusmaterjal peaks olema serv servaga tihkelt koos, pargusid võib ka täita montaazvahuga.

Katuse remont

Katuse remontKatuse remont, parandustööd operatiivteenusena sisaldavad endas lekete kõrvaldamist, mitmeid muid parandustöid, väiketöid, uurimistöid, hinnagute andmisi. Kõrvaloleval pildil on tegu lekkiva katusekaevuga, siseruumide kahjustuste peatamiseks on kaev ummistatud. Katusele on paigaldatud veepump vältimaks kahjustusi, mis võivad kaasneda katuse üleujutusega. Tegu on vaid ühe näitega paljudest, kuidas lahendatakse erisituatsioone katustel. Katuse remont, katuseabi teenuse osutamine eeldab töötajalt pikka töökogemust, laia silmaringi, võimekust leida õige lahendus vägagi erinevates, kiirestimuutuvates töösituatsioonides. Pikaajaline töökogemus ja lai simaring on ka eelduseks kasutada katuseabi teenust konsultatiivsetel eemärkidel.

Katuse hooldustööd

katuse hooldusKatuse eluiga mõjutab kindlasti katuse korrashoid. Veelombid, prügi kogunemine, ummistused jne kahjustavad katuse kattematerjali pinda. Soovituslik lahendus oleks kasutada katusehoolduse teenust. Teenuse raames kõrvaldatakse hooajaliselt kogunev prügi, spetsialist hoiab igaastaselt silma peal katuse seisukorral.